Pühalepa valla ajalugu

Pühalepa ametimõis Suuremõisas kujunes rüütelkonna peaasupaigaks. Kui parun Otto Reinhold Ludvig von Ungern-Sternberg 1796 Suuremõisa asus, algas Ida-Hiiumaa majanduselus kiire areng. Taastus laevaehitus Suursadamas. Lisaks ehitati sadamad Kärdlasse ja Heltermaale.

Partsi mõis rajas 1810 Kärdlasse karjamõisa, Kärdlasse kolis 1830. aastal ka Suuremõisa kalevivabrik. 1848 moodustati Kärdlas vabriku- ehk mõisavald, mis liideti Pühalepa vallaga Esimese maailmasõja ajal. 1889 koondati vallakohtute seadusega väikesed mõisavallad: Kärdla, Loja, Vilivalla, Suuremõisa, Partsi, Soonlepa, Hiiesaare ja Randvere liitusid Pühalepa vallaga. 1921. aastal sai Kärdla aleviõiguse ning ta eraldus Suuremõisa vallast.

Pühalepa vald sai tegeliku omavalitsuse Eesti iseseisvudes. Suuremõisa lossihoonesse asutati kool. Hakati ehitama uut koolimaja Paladele. Seal tegutses kodumajanduskool. Seltsielu elavnes, noored tegutsesid Suuremõisas skautide-gaididena ja Paladel noorkotkaste ja kodutütardena. Teise maailmasõja künnisel elas Pühalepa vallas 3590 inimest. Nõukogude okupatsioon lõhkus kogukonna iseregulatsioonivõime.

9. veebruaril 1990 tuli kokku Pühalepa valla taasasutav volikogu, et alustada valla taasloomist.

 

  
 

arengukava2.gif