Vaatamisväärsused
 
  • Heltermaa - Hiiumaa värav
  • Valipe
  • Kallaste pank
  • Pühalepa Püha Laurentiuse kirik
  • Vanapagana kivi
  • Põhilise leppe kivid
  • Suuremõisa loss
  • Kukka kivi
  • Silmakivi
  • Helmerseni rändrahnude kogumik
  • Tubala kivi
  • Saared ja laiud
  • Suursadam
  • Soera Talumuuseum www.soeratalumuuseum.eu

 

Heltermaa - Hiiumaa värav

Heltermaa on üks Hiiumaa mereväravatest. Heltermaa sadama kaudu toimub Hiiumaa põhiline mereliiklus mandriga.Esimest korda on mainitud 1620. a. Heltermaa talu (Heltermecky). Sellelt said nime kõrts ja 19. sajandi teisel poolel rajatud sadam. Siinset kõrtsi kasutasid peamiselt ülemeresõitjad siis, kui väin oli viss ja Heltermaa hobuhiidlased vedasid inimesi, posti ja kaupa mööda jääteed. Taliteega viis hiidlane mandrile ka oma kodutööndustooteid, mille eest sai vilja ja soola. Väikesed saare hobused olid kiired ja osavad. Kui vaja, olevat nad hüpanud üle seitsmejalasest praostki. Hea tee korral kulus sõiduks Heltermaalt Rohukülla ainult kaks tundi. (Praegu sõidab praam 1,5 tundi.). Sadam ehitati siia läinud sajandi teisel poolel, kui naabruses olev Vahtrepa sadam oli jäänud liialt madalaks. Sadama lasksid ehitada mõisnikud, kelle majanduslikud sidemed nõudsid mandriga suhtlemiseks kõige lühemat ja odavamat ühendust. Esialgu rahuldas vajadusi suhteliselt väike puust sild. Seda ehitati palju kordi ümber vastavalt aja nõuetele. 1870. a. osteti väike aurik “Progress”.
1989. a. paigaldati maakonna valitsuse tellimusel Heltermaa sadamasse skulptuur “Naine tuules" (autor Tartu skulptor Aulik Rimm).

Heltermaa küla asub Hiiu maakonnas Pühalepa vallas, Hiiumaa idarannikul. 2000. a. rahvaloenduse andmeil elab külas 53 elanikku.
Kuni 1977. aastani kandis Heltermaa Aruküla nime.

 
Valipe
Sõites Heltermaalt mööda maanteed Suuremõisa poole jõuate läbi Aruküla Pühalepa kiriku lähistele. Seal osutab teeviit Valipele. Seal on oletatava maalinna ase, mida tähistab juba kaugelt silmahakkav männisalu. On näha kindlusliku ehitise müürijäänused, trepikäigud ja kaevu ase.
Kindlustatud kohana on Valipet mainitud 16. sajandi algul. 16. ja 17. sajandil paiknes siin ka sadam. Praegune veesügavus Valipe lahes on kõigest 0,5 kuni 1 meeter.
Valipe
   
Kallaste pank  
Valipe risti lähedal pöördub teine tee Kallaste pangale, mis kuulub looduskaitse alla.Kallaste pank on ligi 10 meetri kõrgune paeastang, mis asub keset Kallaste metsa. Piki paeastangut kulgeb kauni okasmetsa varjus metsatee Vahtrepast Hellamaale ja Kurile. teel kohtate kohatähist nimetusega "Kallaste pank". Sõidukite jaoks on siin parkimisplats. Väsinud matkaja võib jalgu puhata pingil või murul.
Otse peaastangu all on näha hästi kihistatud detriidilised (väikesteks osadeks lagunenud) lubjakivid. Looduskaitse stendist ida pool leiate ligi 28 meetri pikkuse biohermi (rifi), mis koosneb helehallist mikrokristalsest ja peitkristalsest massiivsest lubjakivist. Mitmel pool on näha biohermi head konkakti lamavate ja külgnevate detriidiliste lubjakividega.
Kallaste panga tähtsust rõhutab veel asjaolu, et siinnne bioherm on suurim ja paremini paljunduv rifitaoline moodustis Eestis. Kallaste pangal avanevad parimad võimalused biohermide ehitusega tutvumiseks meie vabariigis. Biohermi nähtava osa paksus ulatub 3,7 meetrini.
Hiiumaa alal tekkisid biohermid korallidest, sammalloomadest ja stromatopooridest. Nii kujunes Kallaste pank mere murutava tegevuse tagajärel.

Kulpad (koopad) esinevad kolmes paekalda lõigus, kõik paekaldalt alla viivast trepist kagus. Neist suurim asub keskmises lõigus; selle laius on 3,2, sügavus 1,5 ja kõrgus 1,3 meetrit.

Kallaste pangaga on seotud mõned Vanapagana muistendid, näiteks olevat paekalda sees olnud Vanapagana sepikoda. Vanapagan olevat ühel päeval külarahvaga riidu läinud ja Vohilaiule kolinud, enne aga sepikoja sissepääsu suure kiviga tõkestanud.

Pank asub Vohilaiust umbes 1,5 km edelas. Umbes 120–140 aasta vanuse männimetsa tõttu laiule tänapäeval vaadet ei avane.

   
Pühalepa Püha Laurentiuse kirik  
See on Hiiumaa vanim kirik, ehitatud 13. sajandil. Pühalepa kirik on ühelööviline, ehitatud gooti stiilis. Eriti huvipakkuv on barokkstiilis kantselkabelisse paigutatud rootsi aadliku Ebba Margareta Stenbocki sarkofaag. Kirikupargis kasvab rohkesti naturaliseerunud metstulpi. Põliste kastanite ja vahtrate all õilmitseb kevadel palju sinililli. Kirikuesisel platsil lamab pikk lapergune kivi.  Muistendi järgi on see kivi seoses Pühalepa kirikule koha otsimisega. Kirik on arhitektuurimälestisena riikliku kaitse all. 

kirik

   
Vanapagana kivi  
Kirikust paarsada meetrit põhja poole, Kerema tee ääres asub kolmnurkne kivi. See on looduskaitse alla kuuluv Vanapagana kivi (ka Tõllu kivi). Rändrahnu kõrgus on 2,5 meetrit ja ümbermõõt 13,8 meetrit.

Vanapagana kivi

   
Põhilise leppe kivid  
Vanapagana kivist sadakond sammu edasi asub tee ääres kivikalme (ka Otimägi) ehk Põhilise leppe kivid. See suurtest kividest koosnev vare asub nelinurksel platsil. Kivikuhila läbimõõt ulatub 16 meetrini, kõrgus 3 meetrini. Arvatakse, et tegemist on pronksiaja või veelgi hilisema kalmega.

Põhilise leppe kivid

   
Suuremõisa loss  
Suuremõisa loss
Suuremõisa härrastemaja ehitati aastail 1755-1760 krahvinna Ebba-Margareta Stenbocki ajal. Tiibhooned ja osa kõrvalhoonetest valmisid 1772. aastal. suuremõisa loss on üks ilusamaid ja suuremaid mõisahooneid Eestis. Lossi väärtuseks on ehituse puhas barokk-rokokoo stiil. Hoones on 64 tuba. Ruumide paigutus on sümmeetriline.Esimesel korrusel asusid mõisniku kabinet ja tema perekonnaliikmete eluruumid. Teisele korrusele viib stiilne tammepuust trepp. Seal asusid saal, salongid ja võõrastetoad. Pööningukorrusel asusid suvetoad ja panipaigad vara hoidmiseks.
Tähelepanu väärivad baroksed trepibalustrid ja teised nikerdatud puidust ehisdetailid, kunagine söögisaali laemaal, läbi kapi ja kandeseina minev salauks, võimas kelder, suured mantelkorstnad ning pööningukorruse kahekordne lagi, kus olevat hoitud salakaupa.
Lossi peasissekäigu ees on 10 meetri laiune kivitrepp. Seal olevat veel sada aastat tagasi seisnud tagantlaetavad suurtükid.
Lossi ümber mühab iidne park, mis on rajatud inglise stiilis üle kahesaja aasta tagasi. Peamiselt kasvavad pargis kastanid, vahtrad, kuused ja lehised. Park ulatub Salinõmme teeni ja piki Suuremõisa jõge peaaegu laheni. Jõe kaldale ulatuvas pargi osas kasvab rida haruldasi puuliike nagu valge mänd, alpi seedermänd, palsami ja valge nulg. Veel on seal leidnud oma kodu mõned mustad ja hõbepaplid ning põhja ehk punane tamm.
Lossi lähimasse ümbrusesse on kaevatud kuus tiiki, kus kasvatati kalu. Tiigid saavad oma vee allikatest, äravool on suuremõisa jõkke. Tiikidest saadud pinnas kuhjati ja sellele ehitati suvemajake.

Suuremõisa ajalugu
Suuremõisa on etendanud väga tähtsat osa Hiiumaa ajaloos. Mõis on asutatud Allika küla asemele. Kunagine küla andis oma nime mõisale. Hiljem (kirjalikes ürikutes juba 1633. a.) hakati seda nimetama Hiiu-Suuremõisaks (Dagö-Grossenhof).
Alates 1563. aastast kuulus mõis Rootsi kuningale, Jakob de la Gardiele ja tema pojale Axel de la Gardiele. Põhjasõja järel kuulus mõis riigile, 1755. aastast said omanikeks taas de la Gardie-Stenbockid. 1796. aastal müüs krahv Jakob Pontus Stenbock mõisa parun Otto Reinhold Ludvig Ungern-Sternbergile. Tema järeltulijate kätte jäi mõis rohkem kui sajandiks.
1924. aastast sai mõisahoonest koolimaja. Praegu asub seal Suuremõisa Põhikool ja Hiiumaa Ametikool.

loss

   
Kukka kivi  
Looduskaitse all olev Kukka kivi on ühtlasi üks suuremaid rändrahne Eestis. Kukka kivi pikkus on 16,4, laius 11,0 ja suurim kõrgus on 3,7 meetrit ning ümbermõõt on 42 meetrit. Kivitüübilt on ta porfüürne graniit.

kukka

 
Silmakivi
Paluküla lähedal rannakadakate vahel asub Hiiesaare hiidrahn ehk Silmakivi. Hiidrahn on oma nimetuse saanud väikese merelahe järgi, mille kaugele maasse ulatuvat soppi kutsutakse "silmaks". Silmakivi pikkus on 13, laius 10,5 ja kõrgus 4,5 meetrit ning ümbermõõt on 33 meetrit. Kui 1254. aastal Hiiumaa jagati Saare-Lääne piiskopi ja ordu vahel, oli Silmakivi üheks piiripunktiks.
   
Helmerseni rändrahnude kogumik  
Kukka kivi kõrval on teiseks huvitavaks vaatamisväärsuseks Hiiumaa kivide hulgas rändrahnude kogumik Palukülas. Enamus rändrahne asuvad tihedalt üksteise kõrval. Üldse on selles kogumikus 20 suuremat ja väiksemat rahnu. Rühma kõige suurema rahnu pikkus on 6,6 meetrit ning kõrgus ulatub 2,6 meetrini. Arvatavasti moodustasid nad varem ühe hiidrahnu, mis enne jääst väljasulamist purunes.
Esmakordselt (1871. a.) kirjeldas seda rändrahnude kogumikku vene akadeemik G. Helmersen, kes luges seda üheks suurepärasemaks rändrahnude rühmaks, mida ta Baltimaadel on näinud.

helmerseni

   
Tubala kivi  
Kärdlast 5 kilomeetri kaugusel on Tubala küla. Enne küla paremat kätt tee ääres seisab rändrahn, mida rahvas nimetab Leigri kiviks. Rahnu pikkus on 6,8, laius 4,7 ja kõrgus 3,5 meetrit.

 
Saared ja laiud
Hiiumaale sõites on esimesteks tervitajateks väiksed saared ta rannavetes. Praamilt paistab selgesti kätte Heinlaid, mis jääb Heltermaa sadamast kagusse. Seda väikest saart on sajandeid kasutatud heinamaana, millest ka nimi. Heinlaiu tagant ilmub nähtavale väike Langekare. Kaugemale jäävad Kõverlaid, Ahelaid, Kõrgelaid, Vareslaid, Hanikatsi, Saarnaki ja Soonlepa lahe saared koos väiksemate naabritega. Varasematel aegadel on olnud mõnigi neist kodusaareks rannarahvale. Juba 1564. aastal oli Saarnakil kaks üksjalaperet ja 1688. aastast on teateid Hanikatsi laiul elanud kaluriperest.
Laevateest põhja poole paistab Hiiumaa rannavetes kätte väike Hõralaid koos Vohilaiuga. Vohilaid on Eesti suurimaid laide. Vohilaid on ka Hiiumaad ümbritsevatest saartest kõrgeim - 10 meetrit üle merepinna. Siin on varasematel aastatel haritud isegi põldu. Vohilaid asub Vahtrepe küla all ja meri siin on jalgsi läbitav. Veelgi põhja poole jäävad mitmed saared: Hellamaa rahud, Uuemererahu, Ramsi rahu jt. Neist silmapaistvam on Kadakalaid, kus kasvab ka metsa.
Hiiumaa ja Vormsi saare vahele keset Hari kurku jääb Harilaid, mis on aegade vältel etendanud tähtsat osa nii laevaliikluses kui ka taliteel peatuskohana. Üleeelmise sajandi keskpaiku asus siin kõrts. Hiiumaa laidude kaitseala
 
Suursadam
Rannajoon on siin tugevasti liigestatud ja meri suhteliselt sügav. Läheduses ristuvad Väinamere (läbi Hari kurgu), Soome lahe ja Läänemere mitmed laevateed. Ürikutes on Suursadamat esmakordselt mainitud Sääre sadamana (Serle Ham) 1593. aastal.Hiljem on seda nimetatud Tiefenhafen`iks ja Djumphamn`iks. Hiidlased on vanad meresõitjad ja laevugi osati siin teha. Suurema hoo sai laevaehitus Jakob de la Gardie ajal, kes olevat Stockholmi vahet sõitnud Hiiumaal ehitatud laevadega. L. Tiigi andmetel rajas hollandlane Erasmus Jacobson Suursadamasse suurema laevaehitusettevõtte 1680. aasta paiku. Tolliraamatu põhjal otsustades kuulusid Põhjasõja-eelsel ajal mitmed laevad ka hiidlastele.
1639. aastast oli sadamas tolliamet.Läheduses aga paiknesid lubjaahjud, mille toodang läks paljudesse Läänemere sadamatesse. 1651. aastal kuulus Suuremõisale Suursadama juures neli lubjaahju. Hiljem asendati need ühe suure ahjuga.Lubjakivi veeti kohale Hilleste paemurrust. Väärib mainimist, et lubjapõletus on Hiiumaa põline tööndusharu. Suursadamas tegutsesid ka kaks kõrtsi. Arhidektuurimälestisena kuulub kaitse alla suur aidahoone.
 
Soera Talumuuseum
Sooääre talu, nii oli talu esialgne nimi, ajalugu ulatub vähemalt 200
aasta taha. Praeguse rehielamu vanim osa on XIX sajandi esimesest
poolest pärit muldpõrandaga rehetuba, kus elati ja sügiseti vilja
kuivatati. Rehepeksutöö tehti rehekojas ehk rehe all. Elutuba koos
kambritega on ehitatud XIX sajandi teisel poolel.

Talumuuseumi kompleksi kuuluvad veel suitsusaun, paargu ehk suveköök,
ait, kelder, tõllakuur ja söögimaja (endine talu laut). Säilinud on vana
salvkaev. Kõigis neis hoonetes eksponeeritakse tööriistu ja endisaegses
majapidamises vajaläinud tarbeesemeid.

Soera oli XIX sajandi tüüpiline Hiiu saare majapidamine.
 

  
 

arengukava2.gif