Tervise Arengu Instituut
Pressiteade
5. juuni 2015
Tervise Arengu Instituut alustab teavitust passiivse
suitsetamise kahjulikest mõjudest
Tervise Arengu Instituut (TAI) alustab täna, 5. juunil
teavitust, mille eesmärk on suurendada inimeste teadlikkust suitsetamise
kahjulikest mõjudest. Teavituse esimeses etapis jagatakse infot passiivse
suitsetamise ohtudest ning julgustatakse inimesi nõudma endale suitsuvaba
keskkonda.
Tervise Arengu Instituudi tubakavaldkonna eksperdi
Tiiu Härmi sõnul alahindavad nii suitsetajad kui mittesuitsetajad tubakasuitsu
kahjulikku mõju kõrvalseisjale. “Mittesuitsetajad ise peavad tubakasuitsu pigem
ebameeldivaks kui mürgiseks ning ka suitsetajad ise ei ole mittesuitsetajate
suhtes piisavalt tähelepanelikud. Kuid mittesuitsetajal võivad tubakasuitsuses
keskkonnas viibimise tagajärjel tekkida täpselt samad haigused, mis
suitsetajal,” ütles Härm.
Härm lisas, et kui mittesuitsetaja viibib terve päeva
samades ruumides suitsetajaga, kes tõmbab paki päevas, võrdub see
mittesuitsetajale 7–8 sigareti tarvitamisega. “Mittesuitsetaja kopsud on
tundlikumad ja tubakasuitsuga kohanemata ning seetõttu on tubakasuitsul neile
veelgi ohtlikum mõju kui suitsetajale. Kahjuks kannatavad passiivse suitsetamise
tagajärjel kõige rohkem lapsed, kelle organism on alles kasvamisjärgus ja kel
puuduvad loomulikud kaitsemehhanismid erinevate tubakasuitsu mürkide vastu,”
sõnas Härm.
Eelmise aasta lõpus Turu-uuringute AS-i tehtud
uuringust selgus, et 72 protsenti mittesuitsetajatest oli viimase kuu jooksul
kokku puutunud passiivse suitsetamisega – 61 protsenti puutuvad
tubakasuitsuga kokku õues ning 47 protsenti suletud ruumis. Uuringu tulemused
näitavad, et kellegi teise kodus puutus parasjagu suitsetava inimesega kokku
21%, autos 17% ja oma kodus 15% mittesuitsetajatest.
Tubakavaldkonna ekspert Tiiu Härm rõhutab, et rohkem
kui 80 protsenti tubakasuitsust on nähtamatu, mistõttu inimene ei märkagi, et
ta mürgiseid kemikaale sisse hingab. “Ainuke viis enda lähedasi ja koduseid
kaitsta, on mitte suitsetada nende läheduses, eluruumides ega autos. Sellised
levinud võtted nagu aknal, köögikubu all või ahju ees suitsetamine ei aita –
suits kandub väga kergesti tagasi tuppa. Suitsetamisel tekkivad ohtlikud
kemikaalid ladestuvad väga kergesti erinevatele pindadele, nagu mööblile ja
autoistmetele ning jäävad sinna kuni kuudeks, mõjutades märkamatult meie
tervist,” lisas Härm.
Härmi sõnul suurendab tubakasuitsuses keskkonnas
viibimine mittesuitsetajal riski haigestuda südame-veresoonkonnahaigustesse,
kroonilistesse kopsuhaigustesse ja vähkkasvajatesse. “Teiste suitsu
sissehingamine põhjustab 3-5 protsenti kopsuvähi haigusjuhtudest. Maailma
Terviseorganisatsiooni andmetel on iga kümnes tubakasuitsu tagajärjel surnud
inimene ise mittesuitsetaja. Tervisele ohutut tubakasuitsu sisaldust õhus ei
ole olemas. Ainuke tervislik viis on sajaprotsendiliselt suitsuvaba keskkond,”
rõhutas Härm.
TAI tubakavastane teavituskampaania toimub juunist
novembrini. Lisaks passiivse suitsetamise kahjulikele mõjudele räägitakse ka
suitsetamise mõjust tervisele ning alternatiivsete tubakatoodete tarvitamise
tagajärgedest. Teavituskampaania hõlmab teleklippe, välireklaame, infotrükised
ning kampaania ametlikku veebilehte www.tubakainfo.ee. Sealt leiab infot kuidas
ennast ja teisi passiivse suitsetamise eest kaitsta ning kuidas suitsetamisest
loobuda.
Teavitust rahastab Euroopa Sotsiaalfond programmist
“Tervislikke valikuid toetavad meetmed 2013-2014".
Lisainfo: Maris Jakobson, Tervise Arengu Instituudi
avalike suhete nõunik,
This e-mail address is being protected from spam bots, you need JavaScript enabled to view it
, 659 3906, 5302 2737
|